image
Küsi meie õiguseksperdilt
Kati Kruut
image
images
Küsi meie õiguseksperdilt
Kati Kruut
Küsi oma tasuta koopia
Doing Business Guide Balti riikides.

Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib viibida Leedus kolm kuni kuus kuud. Kui isik soovib jääda kauemaks perioodiks, tuleb tal registreerida Leedus elukoht. Lisaks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul õigus Leetu kaasa tuua oma pereliige, kes samuti jäädes pikemaks ajaks kui kolm kuud aastase perioodi jooksul, peab taotlema elamisluba.

 

 

Residentsus ja tööload Leedus

Mitte Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes soovivad Leedus õppida või töötada, peavad taotlema ajutist elamisluba. Kui elamisluba õppimiseks on väljastatud, võib mitte Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik töötada Leedus osalise ajaga (vastavalt Tööseadusele mitte enam kui 20 tundi nädalas). Vastavalt Leedus viibimise põhjustele võib kohalik Immigratsiooniamet väljastada elamisloa kuni viieks aastaks.

 

Leedus registreeritud ettevõte võib palgata välismaalase, kellel on olemas kehtiv tööluba või kes taotleb Leedu Töövahetuse Ametilt tööluba. Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul, kui ka välismaalasel, kellel on olemas püsiv elukoht ja elamisluba; isikul, kes on säilitanud õiguse Leedu kodakondsusele; isik, kes on sünnilt Leedu päritolu või kes on abiellunud Leedus, ei ole tööluba vajalik.

 

Ajutise elamisloa olemasolu võib tagada õiguse saada püsiva elamisloa. Tööluba ei ole vajalik taotleda isikutel, kes töötavad Leedus registreeritud ettevõtte juhina.

 

 

Mitte residentide töötamine Leedus

Välismaalase tööle võtmisel tuleb lähtuda teatud protseduurireeglitest. Nimelt, üks kuu enne välismaalase palkamist, peab Leedus registreeritud ettevõte registreerima vaba töökoha kohalikus Töövahetuse Ametis ja taotlema välismaalasele tööluba. Tööluba ei väljastata, kui Leedus registreeritud ettevõte, kes soovib taotleda välismaalasele tööluba, on pankrotis. Protseduur tööloa taotlemiseks on järgmine: Töövahetuse Ameti kohalik osakond teeb positiivse otsuse ja kokkuvõte esitatakse Leedu Töövahetus Ametile, kes koostab lõpliku otsuse ning väljastab välismaalasele tööloa. Olenevalt välismaalase kvalifikatsioonist, võib avalduse läbivaatamine kesta üks kuni kaks kuud. Kui avaldus on heaks kiidetud, kehtib tööluba kuni kaks aastat.

 

Schengeni viisa

2007. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu otsuse, millega Leedu, Läti, Tšehhi, Eesti, Poola, Malta, Slovakkia, Ungari ja Sloveenia ühinesid Schengeni piirkonnaga. Alates 21st detsembrist 2007. kaotati neis 9s riigis piirikontroll riigi piiridel ja alates 30st märtsist 2008 kaotati Schengeni piirkonnas kontrollid lennujaamades.

 

Viisad väljastatakse Leedu Vabariigi diplomaatilistes esindustes või konsulaarametites.

 

Selleks, et välismaalane saaks taotleda viisat on vaja:

  • kehtivat reisidokumenti;
  • täita spetsiaalne Schengeni viisa avalduse vorm;
  • foto mõõtudega 35x45 mm;
  • riigilõiv avalduse eest 60 EUR;
  • tõend kehtivas tervisekindlustusest.

Selleks, et välismaalane saaks taotleda lühiajalist Schengeni viisat sisenemaks Leedu Vabariiki on vajalik esitada Leedu Vabariigi eraisiku või juriidilise isiku kutse.

 

Välismaalane, kellele on väljastatud lühiajaline viisa, võib siseneda ja viibida Schengeni piirkonnas viisal märgitud ajaperioodil, kuid mitte rohkem kui kolm kuud kuue kuulise perioodi jooksul alates sisenemiskuupäevast.

 

 

Elamisloa taotlemise kulud ja tingimused Leedus

Välismaalasele esimest korda elamisluba väljastades, antakse talle tavaliselt lühiajaline elamisluba.

Välismaalane, kes taotleb esimest korda elamisluba, esitab vastava avalduse elamisloa taotlemiseks Leedu Vabariigi diplomaatilises esinduses või konsulaarametis.

Lühiajaline elamisluba üheks aastaks võidakse väljastada välismaalasele, kes kavatseb alustada Leedus äritegevust, tingimusel, et välismaalane:

  1. asutab ettevõtte, mille kapital on vähemalt 3000 EUR ja mille juhatuse liikmeks on tema ise;
  2. asutab ettevõtte, mille osanikuks või kaasosanikuks on ta ise ning tema osa suurus on vähemalt 15 000 EUR ning tema Leedus viibimine on vajalik ettevõtte tegevuse läbiviimiseks;
  3. on Leedus registreeritud ettevõtte juht või volitatud esindaja, kui tema peamine tegevus on seotud selles ettevõttes töötamisega.

Isiku ühe kuu sissetulek peab olema vähemalt 300 EUR (3600 EUR aastas) ja isik peab omama elukohta Leedus (vajalik esitada üürileping või eluruumi omaniku kirjalik nõusolek).

 

Riigilõiv elamisloa taotlemisel on 87 EUR, kiirkorras 174 EUR, millele lisandub elamisloa väljastamise tasu 30 EUR; viisa väljastamise tasu on 60 EUR.

 

Üldised protseduurid

Määratletakse lühiajalise elamisloa väljastamise alused;

Välismaalane, kes taotleb esmakordselt elamisloa väljastamist, esitab vastava avalduse välismaal asuvasse Leedu diplomaatilisse esindusse või konsulaarametisse; Hiljemalt 6 kuu jooksul (kiirkorras hiljemalt 3 kuu jooksul) avalduse esitamise päevast, tehakse otsus lühiajalise elamisloa väljastamise kohta. Lühiajalise elamisloa väljastamise otsus tühistatakse, kui seda ei ole kasutatud 3 kuu jooksul;

 

Elamisloa taotlemiseks tuleb esitada alljärgnevad dokumendid: (i) avaldus, mille vorm saadakse Leedu konsulaarametist välismaal; (ii) kehtiv reisidokument, mille kehtivus ei tohi olla lühem, kui 3 kuud enne lühiajalise elamisloa kehtivuse lõppemist, ja selle koopia; (iii) dokumendid, mis tõendavad lühiajalise elamisloa aluseid; (iv) dokument, mis tõendab välismaalase vajalikke sissetulekuid Leedus viibimise ajal; (v) dokument, mis tõendab välismaalase elukoha olemasolu Leedus, milleks on, kas omandiõigust tõendav dokument või üürileping; (vi) tervisekindlustust tõendav dokument (esitatakse pärast elamisloa väljastamise otsust); (vii) riigilõivu tasumist tõendav dokument, 87 EUR või kiirkorras 174 EUR ning viisa taotluse eest 60 EUR.

 

Dokumendid esitatakse isiklikult, kas Leedu välisesinduses välismaalase kodumaal või Leedu Immigratsiooniametisse, kui välismaalane viibib Leedus seaduslikult. Pärast elamisloa väljastamist peab välismaalane viibima Leedus vähemalt 6 kuud aasta ühe aastase perioodi jooksul, vastasel juhul võidakse elamisluba tühistada või keeldutakse elamisloa pikendamisest. Elamisluba on kehtiv üks aasta ja seda on võimalik hiljem pikendada. Elamisloa pikendamiseks vajalikud dokumendid esitatakse Leedu Immigratsiooniametisse või ameti kohalikku osakonda, vastavalt välismaalase elukohale Leedus.

 

Elamisloa saanud välismaalase pereliikmed võivad taotleda elamisluba pereliikme elamisloa alusel samaks perioodiks, mis algselt välismaalasele väljastati. Kehtiv seadusandlus seab aga veel mõned tingimused elamisloa saamiseks pereliikmele antud elamisloa alusel. Tingimused on järgmised: elama Leedus vähemalt 2 aastat, on väljastatud kehtiv elamisluba veel üheks aastaks ja on alust taotleda alalist elamisluba. Eelpool nimetatud tingimused ei kohaldu pereliikmetele, kui välismaalane saabub Leetu tegema kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd või teaduslikku uurimustööd ja/või eksperimentaalset arendustööd, ning kellel on sõlmitud tööleping Leedus registreeritud teadusasutusega. Kui esinevad eelpool nimetatud tingimused, peavad pereliikmed esitama kõik samad dokumendid, mis välismaalanegi elamisloa taotlemiseks ning lisaks esitama dokumente, mis tõendaks välismaalase ja tema pereliikme perekondlikke suhteid (abielu, kooseluleping) või et ta on välismaalase alla 18 aastane laps.

 

Vastavalt 2011. aasta riiklikule statistikale rahuldati 70% kõikidest elamisloa taotlustest ning 80% neist avaldustest, mis esitati Aasiast pärit isikute poolt.

 


Schengeni piirkond

2007. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu otsuse, millega Leedu, Läti, Tšehhi, Eesti, Poola, Malta, Slovakkia, Ungari ja Sloveenia ühinesid Schengeni piirkonnaga. Alates 21. detsembrist 2007. kaotati neis 9. riigis piirikontroll riigi piiridel ja alates 30. märtsist 2008. kaotati Schengeni piirkonnas kontrollid lennujaamades.

Täna koosneb Schengeni piirkond 25 riigist:

 

- 22 Euroopa Liidu (EU) liikmesriiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Luxemburg, Malta, Holland, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania and Rootsi;

 

- 3 mitte-EU liikmesriiki: Island, Norra and Šveits. Alates 12. detsembrist 2008. tühistas Šveits piirikontrollid riigi piiridel Schengeni piirkonna riikidele ja alates 29. märtsist 2009. tühistas kontrollid Schengeni piirkonna riikidele ka lennujaamades.

 

25 riigi kodanikel, kes kuuluvad Schengeni piirkonda, on kõigil võrdsed võimalused reisida ilma viisa ja piirkontrollideta.

 

EU liikmesriigid: Iirimaa, Bulgaaria, Ühendkuningriik, Küpros ja Rumeenia ei kuulu Schengeni piirkonda. Ühendkuningriik ja Iirimaa kohaldavad piiridel endiselt kontrolli (kuid nad on kohustatud võimaldama politsei alast ja õiguslikku koostööd kriminaaljuhtumites).

 

Schengeni piirkonnas on vajalik ainult üks viisa. See tähendab, et isik, kes soovib reisida ükskõik kus Schengeni piirkonnas vajab ainult ühte viisat.

 

Viisa vaba reisimine

Viisa vabalt võivad Leetu siseneda järgmiste riikide kodanikud:

 

Albaania (ainult diplomaatilise passi alusel); Andorra; Argentiina; Armeenia (ainult diplomaatilise passi alusel); Austraalia; Austria; Belgia; Brasiilia; Bosnia ja Herzegoviina (ainult diplomaatilise passi alusel); Brunei; Bulgaaria; Kanada; Tšiili; Hiina (ainult diplomaatilise passi alusel); Costa Rica; Horvaatia; Küpros; Tšehhi Vabariik; Taani; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Guatemala; Kreeka; Honduras; Hong Kongi Spetsiaalne Administratiivne Regioon (ainult Hong Kongi Spetsiaalse Administratiivse Regiooni passi alusel); Ungari; Island; Iirimaa; Iisrael; Itaalia; Jaapan; Lõuna-Korea; Läti; Liechtenstein; Luxembourg; Macau Spetsiaalne Administratiivne Regioon (ainult Macau Spetsiaalse Administratiivse regiooni passi alusel); Makedoonia (ainult diplomaatilise passi alusel); Malaisia; Malta; Maroko (ainult diplomaatilise passi alusel); Mehhiko; Moldova (ainult diplomaatilise passi alusel); Monaco; Montenegro (ainult diplomaatilise passi alusel); Holland; Uus-Meremaa; Nicaragua; Norra; Panama; Paraguay; Poola; Portugal; Rumeenia; Venemaa (ainult diplomaatilise passi alusel); San Marino; El Salvador; Serbia (ainult diplomaatilise passi alusel); Singapur; Slovakkia; Sloveenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Türgi (ainult diplomaatilise, ametliku ja spetsiaalse passi alusel); Ukraina (ainult diplomaatilise ja ametliku passi alusel); Ühendkuningriik; Ameerika Ühendriigid; Uruguay; Vatikan (Püha Tool); Venetsueela.

 

Eelpool nimetatud riikide kodanikud võivad viibida Leedus viisa vabalt kuni 90 päeva kuue kuulise perioodi jooksul, alates riiki sisenemise päevast.

Küsimustega palun kontakteeruge Valters Gencs, advokaat: info@gencs.eu

 

Materjal, mis siin sisaldub, ei ole esitatud kui õigusnõuanne või arvamus
© Gencs Valters Law Firm, 2016

Submit
Küsi oma tasuta koopia
Doing Business Guide Balti riikides.